Teraapia ja rehabilitatsioon

Töölesaamist toetav rehabilitatsiooniprogramm osalise töövõimega inimestele

Töölesaamist toetav rehabilitatsiooniprogramm kinnitatud 2020

Uue grupiga alustame 12.05.2021.
Aadress: Tondi 5, Tallinn – Rehabilitatsioonikeskus Lahe Tervis OÜ
Võtta  palun ühendust info@lahetervis.ee või tel 56903049

Üldeesmärk: Vähenenud töövõimega inimene on leidnud sobiva koormusega võimetekohase töö avatud tööturul.

Sihtrgrupp: vähenenud töövõimega tööealised kliendid (tuvastatud osaline töövõime või töövõime kaotuse protsent), kes on Eesti Töötukassas registreeritud töötuna ning kes vajavad multidistsiplinaarse rehabilitatsioonimeeskonna tuge töökoha leidmisel ja tööga kohamisel.

Rehabilitatsiooniprogrammi sihtgrupp ei ole puudespetsiifiliselt määratletud, kuna programmis läbivad teemad ja peamiselt kasutatav toetatud töölerakendamise metoodika on olemuselt universaalne ja sobib erinevate sihtrühmade puhul. Lähtudes rehabilitatsiooniprogrammi suunatud klientide erivajadusest ja rehabilitatsiooniteenuse osutaja senisest tööspetsiifikast võib teenuseosutaja komplekteerida erinevaid gruppe – nt psüühikahäiretega inimesed, ajukahjustusega inimesed, krooniliste haigustega inimesed. Erineva erivajadusega inimesed saavad osaleda ka ühes grupis (nö segagrupp). Lisaks täpsustab teenuse osutaja keelenõude lähtuvalt sellest, kas tegevused viiakse läbi eesti või vene keeles. Ühes grupis osaleb 4-6 klienti, grupi komplekteerimisel lähtutakse eelkõige järgmistest kriteeriumitest:

Vähenenud töövõimega inimesed ei ole tihti teadlikud, millised on ende oskused ja võimed ning millised on tööturu võimalused. Tavapärases konkurentsis tööturul võivad nad jääda võrreldes teistega ebasoodsamasse olukorda, kuna puuduvad oskused tööle kandideerimiseks ja tööandjatega läbirääkimiseks. Töö leidmisel vajavad vähenenud töövõimega inimesed tihti töökeskkonna- ja ülesannete kohandamist ning piisavalt juhendamist, et mitte tööturult välja langeda. Kõik eeltoodud probleemid on käesoleva programmi fookuses ning klienti toetatakse kogu protsessi vältel,  alates sobivate ametikohtade väljaselgitamisest ja töö otsimisest kuni juhendamiseni töökohal. Programmi keskmeks on koostöö tööandjatega. Programmi tegevused viiakse läbi nii individuaalselt kui ka grupis, sekkumiste kogumaht kliendile on 102 tundi. Igal kliendil on programmi raames oma koordinaator, kes toetab klienti praktika- ja töökoha otsimisel, tööga kohanemisel ja tööandjaga suhtlemisel. Koordinaatoriks on kokkuleppeline rehabilitatsioonimeeskonna liige (vastavalt SHS § 68) va. arst, kellel on teadmised TTR metoodikast ning valmisolek ja oskus teha koostööd tööandjatega. Koordinaator teeb koostööd töötukassa juhtumikorraldajaga, oskab klienti juhendada ja toetada tööotsingutes ja tööle kandideerimisel.

Programm kestab kliendi jaoks kuni 12 kuud ning koosneb kolmest etapist:

• etapp – tööeluks ettevalmistamine rehabilitatsiooniasutuses (kuni 4 kuud, 2-3 päeva nädalas).

Eesmärk: Klient on koostöös rehabilitatsioonispetsialistidega selgitanud välja oma oskustele, võimetele ning soovidele vastavad ametikohad ning  on leidnud koostöös koordinaatori sobiva praktikakoha tööpraktika läbiviimiseks.
Toimuvad koordinaatori, psühholoogi, tegevusterapeudi või füsioterapeudi grupitööd ning koordinaatori ja psühholoogi individuaalsed nõustamised.

• etapp – tööpraktika ettevõttes (kuni 2-4 kuud).

Eesmärk: Klient on läbinud tööpraktika, omandanud vajalikud tööoskused, kohanenud töökeskkonnaga ning on valmis asuma palgalisele tööle avatud tööturul. Tööandja, praktikajuhendaja ja kolleegid on nõustatud, tööülesanded ja töökeskkond kohandatud.
Praktika maht lepitakse kokku vastavalt kliendi vajadustele ja tööandja soovidele, kuid praktika maht nädalas ei ületa 40 tundi. Klienti toetab praktika ajal koordinaator, kes viibib praktika alguses kliendiga koos praktikabaasis. Koordinaatori ülesandeks on klienti toetada  töökeskkonnaga kohanemisel, tööülesannete õppimisel ja suhtlemisel tööandjaga. Samuti nõustatakse ja juhendatakse tööandjat. Praktikakoha mittesobivusel on võimalik II etapis praktikakohta vahetada.
Praktika ajal toimuvad programmi klientidega kogemuskohtumised rehabilitatsiooniasutuses.

• etapp –tööle asumine ja programmi lõpetamine (4 kuud).

Eesmärk: Klient on asunud tööle tema oskustele ja võimetele vastavale töökohale ning kliendiga on sõlmitud tööleping.

Klienti ja tööandjat toetatakse töölepingu sõlmimisel, jätkub jätkutoe pakkumine kliendile ja tööandjale rehabilitatsioonispetsialistide poolt ning valmistatakse klienti ette programmi lõppemiseks. Programmi lõpus toimub meeskonnatöö, kus võetakse kokku programmi tegevused ja lepitakse kokku, kuidas toimub kliendi toetamine peale programmi lõppu, kui see peaks vajalik olema.

Programmi vormis kirjeldatud individuaal- ja grupinõustamiste järjekorda ühe etapi sees võib asutus muuta vastavalt kliendi ja grupi vajadustele.  

Koostöö: Kliendi nõusolekul kaasatakse rehabilitatsiooniprotsessi tema lähivõrgustik. Programmi raames tehakse tihedat koostööd töötukassa juhtumikorraldajaga, et tagada piisav infovahetus, toetus kliendile ja klienti toetavate  tööturuteenuste osutamine. Vatstavalt vajadusele kaasatakse programmi tegevustesse teisi spetsialiste (KOV sotsiaaltöötaja, erihoolekandeteenuse tegevusjuhendaja jne.).

Vastavalt kliendi vajadusele on võimalik kiirem liikumine etappide vahel. Kui töö iseloomust või tööandja soovist tulenevalt ei ole võimalik II etapis rakendada tööpraktikat, võib klient töölepingu alusel tööle asuda ja klienti toetatakse vastavalt II etapis kirjeldatud sekkumistega. Kui klient leiab programmi raames iseseisvalt töö, pakutakse kliendile võimalust programmis jätkata ja  teda toetatakse töökohal kohanemisel, tööülesannete õppimisel ning suhtlemisel tööandjaga. Kui klient ei soovi rehabilitatsioonimeeskonna poolset tuge, viiakse läbi meeskonna töö kuhu on kaasatud klient, töötukassa juhtumikorraldaja ja vajadusel teised kliendi tugivõrgustiku liikmed. Meeskonnatöö raames võetakse kokku programmi tegevused ja lepitakse kokku, kuidas klienti toetatakse, kui selleks peaks uuesti vajadus ilmnema. Programmi ajal iseseisvalt tööle siirdunud kliendid loetakse programmi mõistes lõpetajateks ning arvestatakse programmi raames tööle saanute hulka.

Programmi läbiviimise keskkond: rehabilitatsiooniasutus, tööandja keskkond, kliendi keskkond.

Tööalase rehabilitatsiooniprogramm HEV (hariduslike erivajadusega) õppijate kutseharidusest tööle siirdumise toetamiseks

Uue grupiga alustame 12.05.2021.
Aadress: Tondi 5, Tallinn – Rehabilitatsioonikeskus Lahe Tervis OÜ
Võtta palun ühendust info@lahetervis.ee või tel 56903049

Programmi lühikokkuvõte

Rehabilitatsiooniprogrammi valdkond: tööalane rehabilitatsioon (töötamise valdkond)

Rehabilitatsiooniprogrammi osutamise piirkond: üle Eesti

Programmi tegevused viiakse ellu rehabilitatsiooniasutuses ning kliendi õppe- ja töökeskkonnas.

Rehabitatsiooniprogrammi sihtgrupp: Kutseõppeasutuses viimasel kursusel õppivad puudega ja/või hariduslike erivajaduste noored (alates 16. eluaastast), kellel on tuvastatud vähenenud töövõime ja kellel võib ilmneda raskusi töökoha leidmisel. Programmis osaleb 4-6 klienti.

Rehabilitatsiooniprogrammi eesmärk: programmi lõpuks töötab klient temale sobivas töövormis ja koormusega avatud tööturul või kaitstud töö teenusel.

Programmis läbiviidavate tegevuste käigus selgitatakse välja, millised on kliendi ametialased võimed ja sobivus ning millist tuge vajab klient tööle suundumisel. Programmis arendatakse kliendi, tema perekonna ja lähivõrgustiku teadlikkust, sotsiaalseid oskuseid ning võimekust muutustega kohanemisel, pakkudes vajalikke rehabiliteerivaid teenuseid nii individuaalselt, grupis kui ka pereteenusena. Toimub koostöö rehabilitatsioonimeeskonna, kutseõppeasutuse ja Töötukassa juhtumikorraldaja (vajadusel konsultandi) ning kliendi ja tema perekonna/ lähivõrgustikuga. Sobiva töökoha leidmisel tehakse koostööd tööandjaga.

Rehabilitatsioonimeeskonnast on programmi kaasatud sotsiaaltöötaja, eripedagoog ja psühholoog. Vastavalt kliendi vajadustele võib kaasata ka teisi spetsialiste (füsioterapeut, tegevusterapeut, logopeed).

Rehabilitatsiooniprogramm koosneb 3. etapist. Üleminek teisest etapist kolmandasse etappi toimub vastavalt kliendi valmisolekule liikuda tööturule.

Kogu programmi jooksul on kliendil võimalik saada:

• kuni 20 h grupiteenust (10 kohtumist)
• kuni 40,5 h individuaalteenust (sh hindamised)
• kuni 6 h individuaal või grupiteenust pere/ võrgustiku nõustamiseks

Rehabilitatsiooniprogrammi kestus on 7,5 kuud (30 nädalat) ja programmi algusaeg on kaks kuud enne kutseasutuse lõpetamist (näiteks aprill – november või oktoober – mai).

Käesolevas rehabilitatsiooniprogrammis kasutatakse kliendi hetkeolukorra ja saavutatud tulemuste hindamiseks Rahvusvahelise Funktsioneerimisvõime Klassifikatsioonile (RFK) tuginevaid hindamisvahendeid. Samuti rakendatakse toetatud töölerakendamise (TTR) metoodikat ja tuginetakse juhtumikorralduslikele põhimõtetele. Grupitöös ja individuaaltegevuste raames kasutatakse MI (motiveeriva intervjueerimise) nõustamismeetodit.

Rehabilitatsiooniprogrammi lõpuks on oodatavad tulemused kliendi jaoks järgmised:

1. Klient on teadlik oma võimetest ning omab selgeid karjääriootusi.
2. Klient on leidnud endale võimetekohase töö avatud tööturul või kaitstud töö teenusel.
3. Klient tuleb toime oma igapäevaelu korraldamisega.
4. Klient on kohusetundlik ning valmis koostööks erinevate partneritega.
5. Klient analüüsib tööeluga seotud olukordi ning suudab leida sobivad lahendused.
6. Klient oskab tulla toime stressi ja muude psüühiliste koormustega.
7. Pere/ lähivõrgustik on jõustatud ning toetab klienti tööotsingutel ja töötamisel.
8. Tööandja on teadlik kliendi individuaalsetest erivajadustest ja arvestab sellega tööprotsessis.

ÜLDPÕHIMÕTTED TEENUSE OSUTAMISEL 

Sotsiaalne rehabilitatsiooni teenus

Sotsiaalse rehabilitatsiooni teenus on mõeldud kõigile puudega ja osalise või puuduva töövõimega inimestele, kes vajavad igapäevases elus abi puudest või erivajadusest tulenevate piirangutega toimetulekuks.

Rehabilitatsiooni eesmärgiks on õpetada ja arendada inimese igapäevaelu oskusi, suurendada tema võimalusi ühiskonnaelus osaleda, toetada õppimist ja arendada eeldusi töövõime teatud tasemel omandamiseks või taastamiseks. Sotsiaalse rehabilitatsiooni teenust vahendab Sotsiaalkindlustusamet.

Milliseid teenuseid sotsiaalse rehabilitatsiooni raames osutatakse?

Sotsiaalse rehabilitatsiooni raames osutab LAHE TERVIS järgnevaid teenuseid:

• Rehabilitatsioonivajaduse hindamine ja rehabilitatsiooni planeerimine;
• rehabilitatsiooniprotsessis osalemise juhendamine ja võrgustikutöö;
• rehabilitatsioonitulemuste hindamine;
• füsioterapeudi teenused;
• tegevusterapeudi teenused;
• loovterapeudi  teenused;
• sotsiaaltöötaja teenused;
• eripedagoogi teenused;
• psühholoogi teenused;
• logopeedi teenused;
• arsti- ja õe teenused.

Hinnad https://www.riigiteataja.ee/aktilisa/1131/2201/8001/SOM_06122018_m55_lisa.pdf#

Enne teenuse osutamist vajaduse korral isiku seisundi hindamine on osa teenusest.

Teenus sisaldab abivahendite vajaduse hindamist, sobiva abivahendi soovitamist ja kasutama õpetamist (võimaluse korral isiku tegevuskeskkonnas), vajaduse korral (kui puuduvad spetsiifilised teadmised või õigus abivahendit määrata) vajaliku abivahendi määramiseks teise spetsialisti poole pöördumise soovitamist.

Spetsialist on kohustatud soovitama isikul pöörduda teise spetsialisti poole, kui ta näeb selleks vajadust, põhjendades soovitusespöördumise vajadust.

Teenus sisaldab eeltööd, otsest klienditööd ja järeltööd, sealhulgas dokumenteerimist.

Kõik teenusega kaasnevad kulud sisalduvad teenuse hinnas.
Iga teenuse hinna sisse on arvestatud:

1) rehabilitatsiooniprotsessis osalemise juhendamine ja võrgustikutöö, sealhulgas võrgustikuliikmete nõustamine, et aidata isikul saavutada rehabilitatsiooni eesmärke ja luua toetav keskkond. Võrgustikutöö ei eelda võrgustikuliikmega kohtumist, seda võib teha ka telefoni, kirja jm teel. Võrgustiku all mõeldakse nii lähivõrgustikku (pereliikmed, sõbrad, naabrid jt) kui formaalset võrgustikku (omavalitsuse sotsiaaltöötaja, teiste teenuste osutajad, perearst, tööandja jt). Rehabilitatsiooniprotsessis osalemise juhendamine ja võrgustikutöö on:

– isiku ja tema võrgustiku nõustamine ja juhendamine ning isiku seostamine teenustega rehabilitatsiooniprotsessis (sh rehabilitatsiooniplaani elluviimisel) juhtumikorralduse põhimõttel,

– põhjendatud vajaduse korral ja kokkuleppel isikuga kahe või enama rehabilitatsioonimeeskonna spetsialisti osalemine kliendijuhtumiga seonduval võrgustikupartneri nõupidamisel,

– isiku motiveerimine, jõustamine ja toetamine,

– isikuga teenuse mõjususe analüüsimine;

2) rehabilitatsioonitulemuste hindamine, milleks on:

– rehabilitatsiooni eesmärkide ja tegevuskava muutmine või täiendamine meeskonnatöö tulemusena,

– rehabilitatsiooniprotsessi seire ja meeskonnatöö tulemusena mitme spetsialisti tehtavad vahehindamised (sh pikemaaegse programmipõhise sekkumise korral),

– teenuse tulemuslikkuse ja mõjususe hindamine rehabilitatsiooniprotsessi lõpus, vajaduse korral seostamine teiste teenuste osutajatega.
TEENUSE LIIK

Individuaalteenus – teenus rehabilitatsiooniteenust saama õigustatud isikule.
Grupiteenus – sarnase tegevusvõime või kogemusega isikute nõustamine grupis.
Grupis on minimaalselt 2 ja maksimaalselt 12 isikut. Grupi võib moodustada ühe või mitme teenust saama õigustatud isiku võrgustikuliikmetest.
Teenust saama õigustatud isiku kohalolek ei ole kohustuslik.
TEENUSE KIRJELDUS

Rehabilitatsioonivajaduse hindamine ja rehabilitatsiooni planeerimine.
Tegevusvõime, osalusvõime,kõrvalabi ja abivahendite vajaduse ning sotsiaalse ja füüsilise keskkonna ressursside hindamine, hinnangu koostamine koostöös isiku ja/või isiku esindajaga, vajaduse korral motiveerimine rehabilitatsiooniprotsessis osalemiseks. Vajaduse korral hindamine isiku tegevuskeskkonnas (lasteaed, kool, kodu, töö, vaba aeg, avalik ruum). Hindamise ja hindamistulemuste ja/või planeeritavate tegevuste fikseerimine rehabilitatsiooniplaani või – programmi tegevuskavas.

Füsioterapeudi teenus.
Isiku motoorse sooritusvõime ja tegevuskeskkonna (lasteaed, kool, kodu, töö, vaba aeg, avalik ruum) hindamine ning tegevuskeskkonna kohanduste soovitamine (võimaluse korral elluviimine). Individuaalsete liigutuslikku sooritusvõimet ja iseseisvat toimetulekut arendavate, taastavate, soodustavate ja/või säilitavate füsioterapeutiliste programmide koostamine ja rakendamine (ei sisalda passiivseid tegevusi) ning tegevuse tulemuslikkuse hindamine koostöös isikuga. Abivahendite vajaduse hindamine, sobiva abivahendi soovitamine ja kasutama õpetamine, võimaluse korral isiku tegevuskeskkonnas. Isiku ja tema võrgustikuliikmete nõustamine, sealhulgas ergonoomilise abistamise võtete õpetamine lähivõrgustiku liikmetele isiku abistamiseks tema tegevuskeskkonnas.

Tegevusterapeudi teenus.
Igapäevaelus vajalike oskuste õpetamine, täiendamine ja säilitamine, sealhulgas vajaduse korral isiku tegevuskeskkonnas (lasteaed, kool, kodu, töö, vaba aeg, avalik ruum). Abivahendite vajaduse hindamine, sobiva abivahendi soovitamine ja kasutama õpetamine, võimaluse korral isiku tegevuskeskkonnas. Isiku ja tema võrgustikuliikmete nõustamine keskkonnakohanduste tegemisel.

Sotsiaaltöötaja teenus.
Nõustamine (informeerimine, juhendamine, jõustamine, motiveerimine) ja teenuste koordineerimine sotsiaalsete probleemide ennetamiseks ja lahendamiseks, et toetada/soodustada isiku edaspidist funktsioneerimist, tegevusja osalusvõimet. Isiku lähivõrgustiku aktiveerimine, kogukonna ressursside vahendamine, avalike teenuste osutajate ja teiste formaalse võrgustiku liikmete (tööandjad, haridustöötajad, Töötukassa juhtumikorraldajad) konsulteerimine, et toetada isikut rehabilitatsiooni eesmärkide saavutamisel.

Eripedagoogi teenus.
Kognitiivsete, kommunikatsiooni-, sotsiaalsete, õpi- ja muude oskuste arendamine eripedagoogiliste võtetega. Võrgustikuliikmete eripedagoogiline nõustamine, sealhulgas isiku tegevuskeskkonnas (lasteaed, kool, kodu, töö, avalik ruum). Orienteerumis- ja liikumisõpetus, punktkirja õpetamine, meelepuudega isikutele igapäevatoimingute õpetamine, kommunikatsioonioskuste õpetamine ja arendamine ning abivahendite vajaduse hindamine ja kasutamise õpetamine, vajaduse korral võrgustikuliikmete osavõtul. Abivahendite vajaduse tuvastamisel, kui puudub õigus abivahendit määrata, vajaliku spetsialisti soovitamine.

Logopeedi teenus.
Kõne-eelse kommunikatsiooni arendamine. Verbaalse (suulise, kirjaliku) ja/või alternatiivsekommunikatsiooni arendamine või taastamine. Abivahendite vajaduse hindamine, sobiva abivahendi soovitamine ja kasutama õpetamine. Isiku ja/või tema võrgustikuliikmete nõustamine kommunikatsioonioskuste arengut või taastamist toetava keskkonna kujundamisel. Nõustamine neelamishäirega kaasnevate probleemide korral.

Loovterapeudi teenus.
Loovus- ja kunstipõhiste meetodite ja tehnikate rakendamine tegevusvõime arendamiseks isiku terviseseisundist lähtuvalt psühhoteraapilisel, funktsionaalsel ja rekreatiivsel tasandil. Isiku ja tema võrgustikuliikmete konsulteerimine loovtegevuste rakendamiseks isiku tegevuskeskkonnas.

Psühholoogi teenus.
Isiku nõustamine terviseolukorrast, isiksusest ja suhetest tingitud probleemide ennetamiseks ja lahendamiseks. Isiku psühholoogiliste probleemide, seisundi ja tegevusvõime hindamine. Isiku potentsiaali ja valmisoleku arendamine eakohasteks tegevusteks, töötamiseks, õppimiseks ja iseseisvaks elamiseks. Võrgustikuliikmete nõustamine ja motiveerimine, et toetada isikut rehabilitatsiooni eesmärkide saavutamisel.

Kogemusnõustaja teenus.
Nõustamine sarnase puude, terviseolukorra, kogemuse või erivajadusega inimese poolt, kes on saanud vastava ettevalmistuse.Teadmiste ja kogemuste vahetamine ning emotsionaalse, sotsiaalse ja/või praktilise toe pakkumine.

Õe teenus
Tervise ja enese eest hoolitsemisest teavitamine, nõustamine, haigusteadlikkuse hindamine, haiguse ja sümptomitega toimetuleku õpetamine, riskikäitumise juhtimine, isiku lähivõrgustiku nõustamine isiku või tema esindaja juuresolekul/loal terviseprobleemidega toimetulekuks ja toetamiseks. Rehabilitatsioonispetsialistid e nõustamine valitud meetmete ja sekkumiste rakendamisel (sobivate ja mittesobivate kindlakstegemine, lähtudes terviseolukorrast). Võrgustikuliikmete nõustamine ja motiveerimine, et toetada isikut rehabilitatsiooni eesmärkide saavutamisel. Abivahendite vajaduse hindamine, sobiva abivahendi soovitamine ja kasutama õpetamine. Teenus ei sisalda täiendavatele uuringutele saatmist, raviprotseduuride tegemist ega retsepti väljastamist.

Arsti teenus
Isiku terviseolukorra hindamine ja terviseolukorrast lähtuv nõustamine rehabilitatsiooniprotsessi vältel. Rehabilitatsioonispetsialistide nõustamine valitud meetmete ja sekkumiste rakendamisel (sobivate ja mittesobivate sekkumiste kindlakstegemine, lähtudes terviseolukorrast). Võrgustikuliikmete (sh pere) nõustamine, et toetada isikut rehabilitatsiooni eesmärkide saavutamisel (arst informeerib isikut ja tema võrgustikuliikmeid isiku terviseolukorrast rehabilitatsiooniprotsessi vältel, sh tulenevalt rehabilitatsiooni tulemustest ja mõjust terviseolukorrale). Abivahendite vajaduse hindamine, sobiva abivahendi soovitamine ja kasutamaõpetamine. Teenus ei sisalda arstliku raviplaani koostamist, diagnoosi määramist, raviprotseduuride tegemist, retsepti väljastamist, eriarsti vastuvõtule ega täiendavatele uuringutele suunamist.

Tööalane rehabilitatsioon

Tööalane rehabilitatsioon on mõeldud tööealistele vähenenud töövõimega inimestele ehk inimestele, kellel on puue või uue korra järgi tuvastatud osaline töövõime või senise korra järgi on nad tunnistatud töövõimetuks. Tööalase rehabilitatsiooni teenused on mõeldud 16-aastastele kuni vanaduspensioni ealistele inimestele ning neid teenuseid vahendab Eesti Töötukassa. Teenuste kasutamiseks peab olema töövaldkonnas aktiivne – töötama, tööd otsima või õppima.Tööalane rehabilitatsiooniteenus on  põhjendatud eelkõige, kui kliendi tegevusvõime on puude või terviseseisundi tõttu piiratud mitmes valdkonnas ning ta vajab korraga mitme spetsialisti ehk rehabilitatsioonimeeskonna abi.

Kuidas tööalase rehabilitatsiooni teenus toimub?

• töötukassa juhtumikorraldaja hindab teie teenusevajadust;
• lepite juhtumikorraldajaga kokku rehabilitatsiooni eesmärgi;
• valite enda jaoks sobiva rehabilitatsiooniasutuse;
• lepite kokku kohtumise teenuseosutajaga tegevuskava koostamiseks või rehabilitatsiooniprogrammis osalemiseks;
• töötukassa kinnitab tegevuskava;
• alustate rehabilitatsiooniteenusel osalemist.

Võtke ühendust teile sobiva töötukassa esindusega ja leppige kokku kohtumine juhtumikorraldajaga. Töötukassa esinduste kontaktid leiate siit: https://www.tootukassa.ee/kontaktid

Osutatavad teenused:

• füsioteraapia;
• loovteraapia ja -nõustamine;
• logopeediline abi;
• eripedagoogiline abi;
• psühholoogiline nõustamine;
• õendusalane nõustamine;
• sotsiaalnõustamine (sh kliendi lähivõrgustiku nõustamine);
• arsti nõustamine.

Tervishoiuteenuste, taastus- ja sanatoorse ravi saamiseks pöörduge oma pere- või eriarsti poole.

Teenusest täpsemalt:
https://www.tootukassa.ee/toovoimereform

Kasulikku lugemist:

https://www.tootukassa.ee/content/toovoimereform/tooalane-rehabilitatsioon

Rehabilitatsiooniteenustele registreerimine. TAOTLUSTE MENETLEMISE KORD
Lahe Tervis Rehabilitatsioonikeskus pakub sotsiaalse – ja tööalase rehabilitatsiooniteenust.
Keskuse sotsiaaltöötajad/administraatorid viivad 10 tööpäeva jooksul alates taotluse laekumisest Keskusesse läbi taotluse tehnilise kontrolli, kontrollitakse taotluses nõutud väljade täimist ning vajalike dokumentide olemasolu.
Puuduste esinemisel taotlusdokumentatsioonis teavitatakse taotlejat. Puuduste kõrvaldamiseks antakse taotlejale ühekordselt aega 3 tööpäeva. Kui puudust ei ole kõrvaldatud tähtaegselt, võib keskus registreerimise taotluse jätta läbi vaatamata.
Hiljemalt 15 tööpäeva jooksul peale taotluste esitamise lõpptähtaega võtavad Lahe Tervise Rehabilitatsioonikeskuse sotsiaaltöötajad/administraatorid ühendust kliendiga, et alustada rehabilitatsiooniplaani koostamise protsessiga.

info@lahetervis.ee

Tel.56903049

Rehabilitatsioonimeeskond

Tööalase rehabilitatsioonimeeskond

HINNAKIRI

Tööalase rehabilitatsiooni hinnakiri (tasub Eesti Töötukassa)

Hinnad sisaldavad käibemaksu.

ETTEPANEKUTE JA KAEBUSTE LAHENDAMISE KORD

Ettepanekute ja kaebuste menetlemise eesmärgiks on Lahe Tervise Rehabilitatsioonikeskuse­le esitatavate ettepanekute ja kaebuste võimalikult kiire läbivaatamise ja la­hendamise ta­gamine.

Menetlemise kord on kavandatud ja rakendatud nii, et tõsta klientide rahulolu ja kaa­sa­tust ning parendada teenuse osutamise kvaliteeti.

Kõik asutuse töötajad, kes osalevad ettepanekute ja kaebuste menetlemise prot­­ses­sis peavad jälgima konfidentsiaalsuse tagamise nõudeid.

Ettepanekute ja kaebuste arv ning temaatika kajastatakse asutuse aas­ta­aru­an­des ja ko­du­lehel.

Ettepanekute ja kaebuste lahendamise kord kuulub üle vaatamisele koos töö­ta­jatega üks kord aastas.

Ettepanekute ja kaebuste esitamise kord.

Ettepanekuid ja kaebusi saab esitada nii kirjalikult kui suuliselt.

Kirjaliku kaebuse võib saata e-postiga Lahe Tervise Rehabilitatsioonikeskusesse või panna vastavasse postkasti, mis asub Lahe Tervise Rehabilitatsioonikeskuse infoletti või täita asutuse kodulehel vastav vorm.

Suuliselt võib ettepaneku ja kaebuse esitada asutuse juhatajale eeldusel, et ei soovita kir­jalikku vastust ning probleem saab kohese lahenduse ega vaja eda­sist käsitlemist.

Suulisi kaebusi ja ettepanekuid ei registreerita juhul, kui neile ei soovita kir­ja­lik­ku vastust.

Suuliselt kaebust või ettepanekut esitava isiku vastuvõtmisest võib keelduda, kui:

• isik on piiratud töövõimega ja kohus on talle määranud eestkostja ning vas­tuvõtul ei osale piiratud teovõimega isiku esindaja;
• isik ei väljenda oma soove ning neid ei õnnestu küsimuste esitamise abil väl­ja selgitada;
• isik oma agressiivse käitumisega võib ohustada iseennast või teisi isikuid.

Kui asutuse juhataja isiku vastuvõtul leiab, et esitatud seisukoha, kaebuse või et­tepaneku arvestamine, sellele vastamine või soovitud teabe ja selgituse and­mi­ne ei ole asutuse pädevuses, teatab ta sellest isikule ning nimetab asutuse või or­gani, kelle pädevusse küsimus kuulub.

Ettepanekute ja kaebuste menetlemine.

Kirjalikult saabunud ettepanekuid ja kaebusi menetleb Lahe Tervise Rehabilitatsioonikeskuse ju­h­ataja või tema poolt volitatud isik.

Kui ettepanekule vastata või soovitud teavet või selgitust anda ei ole asutuse ju­hataja pädevuses, edastab ta kaebuse või ettepaneku pädevale asutusele või or­ganile vastamiseks viivitamata, kuid mitte hiljem kui 5 tööpäeva jooksul et­te­paneku või kaebuse registreerimisest ning teavitab sellest ettepaneku või kae­bu­se esitajat.

Kirjalike ettepanekute ja kaebuste postkasti tühjendatakse iga nädala viimasel töö­­päe­val. Kodulehe kaudu esitatud ettepanekud vaadatakse läbi samuti iga nä­dala viimasel töö­päeval. Vastavaid päevi loetakse ka ettepaneku või kaebuse saa­mise päevaks.

Kõik kirjalikud ettepanekud ja kaebused ning nende vastused registreeritakse kae­buse või ettepaneku saamisele või vastuse esitamisele järgneval tööpäeval do­kumendiregistris ning säi­li­tatakse ettepanekute ja kaebuste lahendamise kor­ra kaustas, mis asub asutuse ju­ha­ta­ja kabinetis.

Ettepanekutele ja kaebustele vastamine.

Ettepanekute ja kaebuste lahendamise ja vastamise aluseks on EV seadus „Mär­­gu­kir­ja­le ja selgitustaotlusele vastamise seadus“, mis sätestab, et et­te­pa­ne­kule/kaebusele vas­tatakse viivitamata, kuid mitte hiljem kui 30 ka­len­d­ri­päe­va jooksul selle re­gis­t­ree­ri­misest. Erilise vajaduse korral lähtuvalt vastamise kee­rukusest võib vastamise tähtaega pikendada kuni kahe kuuni, millest tea­vi­ta­takse ettepaneku/kaebuse esitajat.

Ettepanekutele ja kaebustele ei vastata juhul kui:

• esitanud isikut ei ole võimalik kindlaks teha;
• puuduvad esitanud isiku sideandmed;
• esitanud isik on piiratud teovõimega ja talle on kohtu poolt määratud eest­kostja ning ettepanek või kaebus on esitatud esindaja eelneva nõus­ole­ku­ta;
• esitanud isik on selgelt väljendanud seisukohta, et ta ei soovi kirjale vas­tust;
• ettepaneku või kaebuse sisu ei ole loetav või arusaadav;
• vastamine nõuab teabe suure mahu tõttu asutuse töökorralduse muu­t­mist, takistab talle pandud avalike ülesannete täitmist või nõuab põh­jen­da­matult suuri kulutusi.

Dokumentide säilitamine.

Ettepanekute ja kaebuste menetlemisel kogutud dokumente säilitatakse läh­tu­valt kehtivatest seadustest ning nende säilitamise kor­ra­dab Lahe Tervise Rehabilitatsioonikeskuse juhataja.

TAGASISIDE:
Eesti keeles

KLIENDI ISIKUANDMETE TÖÖTLEMINE

1. Lahe Tervis OÜ töötleb Kliendi esitatud isikuandmeid kooskõlas Euroopa Liidus ja siseriiklikes õigusaktides kehtestatud nõuetega.
2. Kliendi isikuandmete vastutav töötleja on, Lahe Tervis OÜ registrikoodiga14985761 , aadressiga Tondi tnv 5 Kesklinna linnaosa, Tallinn Harju maakond 11313
3. Töödeldavateks isikuandmeteks on andmed, mis küsitakse Kliendilt keskuse registreerimisel

Lahe Tervis OÜ  poolt töödeldavateks isikuandmeteks on:

• Kliendi ees- ja perekonnanimi, isikukood, otsuse number, kontaktandmed (e-mail, telefoninumber, aadress, kasutaja keel jne);
• Äriühingu andmed (nimi, aadress, registrikood jne);
• Teenustee ajalugu ja külastusinfo;
• Info kasutatavate teenuste ja kliendirahulolu kohta ning kaebustega seotud andmed;

Kõik Kliendi poolt edastatud ja teenuste teostamiseks vajalikud lisaandmed (v.a delikaatsed isikuandmed), s.h on ettevõttel Lahe Tervis OÜ õigus salvestada kõigi sidevahendite (nt telefoni ja arvutivõrgu) teel antud Kliendi korraldused, et tagada teenustega seotud vajalikud toimingud

Lisaks Kliendi poolt avaldatud Isikuandmetele on Lahe Tervis OÜ  õigus kontrollida ja vajadusel täiendada Kliendi isikuandmeid avalikest allikatest ja muudest õiguspäraselt ligipääsetavatest allikatest saadavate andmetega.

4. Kliendi isikuandmete töötlemise põhieesmärkideks on:

• Teenuste osutamine (sh Teenustega seotud info edastamine);
• Kliendi ees võetud kohustuste täitmine oma toodete edastamise ja teenuste osutamise osas;
• Kliendiga suhtlemine ning talle teenuste pakkumiste edastamine;
• Kliendi maksekohustuste täitmise tagamine;
• Kliendibaaside haldamine ja analüüsimine, et parandada teenuste ja toodete kättesaadavust ja kvaliteeti ning teha Kliendile personaalseid pakkumisi;
• Kliendirahulolu uuringute teostamine.

5. Kui Klient on avaldanud soovi saada Lahe Tervis OÜ uudiskirju ja/või personaalseid pakkumisi, on Kliendil igal ajal õigus nendest loobuda, saates vastavasisulise teate e-posti info@lahetervis.ee või vajutades iga uudiskirja juures olevale vastavale lingile.

Reklaamiks ja pakkumiseks ei loeta neid teateid, mis on seotud Lepingu täitmisega (nt meeldetuletus Lepingust tuleneva kohustuse täitmiseks).

6. Lahe Tervis OÜ ei edasta Kliendi isikuandmeid kolmandatele isikutele, v.a:

• Seaduses ettenähtud juhtudel;
• Makselahendusi pakkuvatele ettevõtetele ulatuses, mis on vajalik Teenuste eest tasumiseks;
• Võlgade sissenõudmisteenuse osutajad ning maksehäireregistrid.

7. Punktis 6. sätestatud juhtudel töödeldakse Kliendi isikandmeid Teenuste osutamise otstarbel ning volitatud töötlejad tagavad sama isikuandmete kaitse nagu Lahe Tervis OÜ.
8. Lahe Tervis OÜ veebilehtedel kasutatakse küpsiseid. Küpsis on väike tekstifail, mille veebilehitseja automaatselt kliendi poolt kasutatavasse seadmesse salvestab.

Kasutame järgmiseid küpsiseid:

• Seansiküpsised, mille eesmärk on võimaldada teenuse kasutamist;
• Püsiküpsised, mille eesmärk on pidada meeles kliendi valikuid Lahe Tervis OÜ veebilehtedel;
• Esimese ja/või kolmanda osapoole küpsised, mille eesmärk on näidata kliendile asjakohast reklaami, pakkumisi ja parandada kliendi veebilehe kasutajakogemust;
• Kolmanda osapoole analüüsiküpsised, mille eesmärk on turundussuhtluse optimeerimine.

Kasutajal on õigus keelduda küpsiste salvestamisest arvutisse. Vastava soovi korral peab kasutaja muutma oma veebilehitseja seadeid. Küpsiste blokeerimisel peab kasutaja arvestama, et kõik veebilehe funktsioonid ei pruugi enam kasutajale kättesaadavad olla.

9. Lahe MTÜ rakendab kõiki ettevaatusabinõusid (nii tehnilised kui ka füüsilised meetmed) Kliendi isikuandmete kaitsmiseks. Juurdepääs andmete muutmiseks ja töötlemiseks on ainult selleks volitatud isikutel.
10. Kliendil on igal ajal õigus tutvuda oma isikuandmetega ning nõuda nende parandamist või kustutamist, v.a juhtudel, kui seadus sätestab teisiti. Selleks tuleb pöörduda Lahe Tervis OÜ andmekaitsespetsialisti poole e-posti aadressil info@lahetervis.ee. Kliendi päringutele vastatakse 30 kalendripäeva jooksul.

Sõltuvusnõustamine pakub tuge neile, kes soovivad sõltuvusest vabaneda või sõltuvust kontrolli alla saada. Nõustaja aitab teil leida lahendusi tekkinud pingetele ja probleemidele, et saaksite parandada oma toimetulekut ja suudaksite rohkem keskenduda töö leidmisele ja hoidmisele.

Nõustajad:

Olga Hiielo
Natalja Mizerova
Lea Lehtmaa
Tamar Malishava

Osteopaatia tehnikad annavad võimalust lahendada palju erinevad probleemid.

Kraniosakraalne, Vistseraalne, Strukturaalne, PErtsepriivne ja teised tehnikad.

Kestab kuni 60 min

Osteopaatia tehnikad annavad võimalust lahendada palju erinevad prrobleemid.

Kraniosakraalne, Vistseraalne, Strukturaalne, PErtsepriivne ja teised tehnikad.

Kestab kuni 60 min

NB! Tasuline on ainult esmane viisit!

Grupiteenus- 30 euro

Psühholoogi töövaldkondade hulka kuulub lapse arengut mõjutavate tegurite hindamine (testimine,
vaatlemine, intervjueerimine, hindamistulemuste analüüsimine, probleemi kontseptualiseerimine),
nõustamine, konsulteerimine, koostöö vanemate ja teiste spetsialistidega, temaatiliste loengute
läbiviimine õpilastele. Vastavalt oma ettevalmistusele võib psühholoog viia läbi koolitusi haridusasutuse
personalile ja vanematele.
Psühholoog nõustab õpilasi individuaalselt ja grupiviisiliselt abistades:
– valikute ja otsuste tegemisel;
– eneseteadvuse kujunemisel;
– isikliku elu ja õppetööga seotud probleemide lahendamisel;
– suhtlemisoskuste omandamisel;
– enesehinnangu korrigeerimisel;
– kriisisituatsioonist välajatulemisel (vastava väljaõppe olemasolul)
Psühholoog osaleb last ümbritsevas koostöövõrgustikus ja suunab vajadusel õpilase teiste spetsialistide
poole.

Psühholoog nõustab vanemaid selgitades neile lapse õppimist ja käitumist mõjutavaid tegureid ning
abistades uute kasvatusvõtete ja lahenduste leidmisel lapse normaalse isiksusliku arengu toetamisel ning oma igapäevaelu ja kohustustega toimetulemisel.

Seljavenitus professionaalsel seljavenituspingil

Venitusteraapia mõjub hästi kange selja, verevarustushäirete, selja deformatsiooni, reuma, seedehäirete, selgroolülidevahelise ketta väljavajumise, radikuliidi, põlve- ja liigesekaebuste ning stressi puhul. Unikaalne Rootsist pärit süsteem sobib enim noorematele ja keskealistele.
Venitusi tehakse Mastercare teraapialaual, kus patsient kinnitatakse hüppeliigeste kohalt laua külge ning viiakse esialgu horisontaalasendisse, seejärel pea-alaspidi asendisse 15–40-kraadise nurga all nii, et venitavaks jõuks on keha enda raskus. Nii väheneb mehhaaniline surve lülisambale ja närvijuurtele.

Grupiteenus- 25 euro

Füsioterapeut on spetsialist, kes taastab, säilitab ja arendab kliendi liikumis- ja tegevusvõimet ning tema
osalust igapäevaelus.
Füsioteraapia eesmärk, mis saavutatakse koostöös kliendi ja/või tema tugivõrgustikuga, on toetada ja
arendada kliendi iseseisvust tema eale vastavates igapäevategevustes, sooviga parandada elukvaliteeti.
Füsioterapeut kasutab oma töös klientidega erinevaid sekkumisviise (näit kehalised harjutused ja
funktsionaalne treening, manuaalsed tehnikad, erinevaid füüsikalise ravi meetodeid jt).
Füsioteraapia ülesanneteks on võimalike tervisekahjustuste ennetamine, liigeste liikuvusulatuse ja lihaste
jõu säilitamine või parandamine, häirunud funktsioonide taastamine, kompenseerimine, valu
leevendamine.

Kaaniravi ehk hirudoteraapia läbiviimiseks kasutatakse apteegikaane. Apteegikaanide ravitoime organismile põhineb kaanisüljes leiduval keemilisel ainel hirudiinil, mida kaan eritab vere imemise ajal koos süljega inimese vereringesse. Hirudiin takistab vere hüübimist ja vedeldab verd. Hirudiini toimel muutub vere koostis, paraneb vereloome ja väheneb trombioht.

Kaaniravi on näidustatud järgmistel juhtudel :
– hüpertoonia ehk kõrge vererõhk
– südame isheemiatõbi
– veenilaiendid
– tromboflebiit
– eesnäärmehaigused ja potentsiprobleemid
– üleminekuea vaevused naistel
– migreen
– glaukoom

Kaaniravi vastunäidustused :
– vere hüübimatus
– rasedus
– mentruatsioon (ei ole soovitatav)
– palavik
– aneemia